MUUSEUMI MAJA LUGU

Piiskopilinnuse lõunavärava juures, Karja tänava lõpus, Okase Muuseumi koha peal asus keskajal oletatavalt Pühavaimu hospidal koos väikese kirikuga. Siin lõppes linn ja mõlemal pool maanteed (praegu Posti tänav) laiusid Uuemõisa mõisa põllud. 17. sajandi teisel poolel asus siin linna vaestemaja. 1779. aastal rajati Uuemõisa mõisniku käsul nn Laatsareti kõrts, mida 1791. aastal kutsuti juba Haki kõrtsiks. 19. sajandi lõpul kuulus Haki kõrts kaupmees Leopold Holmbergile (1844-1895) ja hiljem tema järeltulijatele. Haki kõrtsi hoonete hulka kuulusid võõrastemaja-kõrts (praeguse muuseumihoone esimene korrus) ja ruumikas tall. Ühekordne kõrtsihoone oli ehitatud paekivist välisseintega, millele toetusid läbi maja ulatuvad võimsad puittalad. Postimaantee serval asunud kõrts oli kahtlemata linnakese oluline maamärk ja kogunemiskoht. 1907. aastaks ehitati ühekordsele paekivihoonele peale puitkonstruktsiooniga teine korrus. Ümberehitust tähistab aastaarvuga mälestuskivi hoone seinas. Kompleks sai nimeks hotell Central. Samal ajal või varem ehitati hooviküljele majutushoonega ühendatud ühekorruseline viilkatusega eluhoone.

1922. aastal ostsid hotelli vennad Jaansonid, keda tunti kui Haki Tõnist ja Haki Antsu. 1940. aastal maja natsionaliseeriti. Pärast Teist maailmasõda Karja tn 24 hoone funktsioon muutus. Esimesel korrusel asus võõrastemaja koos sööklaga, teisel korrusel aga haigla. Mahukas tall enam kasutamist ei leidnud, amortiseerus ja lammutati. Selle asemele kujundati Mihkli ja Karja tänava nurgale haljasala. 1950. aastate lõpul ehitati hoone ümber linna lasteaiaks. Muudeti 1. korruse ruumide planeeringut, rekonstrueeriti vahelaed ja ehitati kivitrepikoda. Lasteaia peasissepääs viidi peatänavalt pargi äärse kivitrepikoja juurde. Lasteaed tegutses hoones kuni 1975. aastani. 1988. aastal kolis pikalt tühjalt seisnud ja hädapäraselt remonditud Karja tn 24 majja Haapsalu laste kunstikool, mis oli seni tegutsenud erinevates asukohtades. 1994. aastaks oli selge, et hoone konstruktsioonid on siiski avariiohtlikud. Otsiti võimalusi kapitaalremondiks, kuid oli vaene aeg ja hoone muudkui lagunes edasi. 6.veebruaril 1999 toimus 2. korrusel süütamine, mis tekitas hoonele veel tulekahjustusi. Linnavalitsusele käis maja remontimine üle jõu ja kunstikool koliti ümber.

EVALD OKASE MUUSEUM

Evald Okas sattus Haapsallu 1999. aastal Kuke Galeriis toimunud väikese näituse käigus. Vesteldes näituse avamisel galeristi Aita Möldri ja näituse korraldaja pojatütre Riin Okasega oli jutuaineks peatänaval seisev suur kasutuseta hoone, mis ootas uut omanikku. Sellest juhusest võrsuski idee viia teoks oma ammune unistus oma muuseumist just siin, Haapsalu linnas. Perekond oli mõttega päri ja Evald Okas ostis 1999. aastal kinnistu ära. Hoone olid selleks ajaks juba mõnda aega kasutusena seisnud, põlengukahjustustega ja varisemisohtlik.

Aastatel 2000-2003 sai hoonele tehtud ehitusprojekt, et kohandada ruumiplaan ümber muuseumile sobivaks ja viidi läbi kõige tähtsamad esmased remonttööd.  Uuenduskuuri käigus taastati peauks Karja tänavale, korrastati fassaad, vahetati 1. korruse tänavapoolsed amortiseerunud aknad uute vastu ja restaureeriti 2. korruse algupärased aknad. Omal jõul jõudis perekond maja ehitusega sinnamaani, et 2003. aasta juunis avati muuseumi uksed suvegaleriina. Hoovile rajati lisaks katusealune kuumaklaasi ahjude tarbeks.

Aastate käigus oleme teinud muuseumis üle 100 näituse, korraldanud rahvusvahelisi klaasisümpoosiume, keraamika ja teisi workshoppe, erinevaid kunstikursuseid ja iga-aastast suvekooli, viinud läbi laste kunstipäevi, kontserte ja palju muid üritusi. Aastatel 2003-2021 oli muuseum avatud vaid suvekuudel. Suved on olnud neil aastatel kiired, lühikesed ja väga tihedad. Näituste programmi kokkupanemist juhtis nende aastatel Mari Roosvalt, koos Mara Ljutjuki ja Üla Koppeliga ja klaasipäevade peakorraldaja oli Kai Koppel.

Ligi 20 aastase tegutsemise järel ja peale kahte peatänava ümberehitust oli näha, et hoone konstruktiivne olukord oli halvenenud. Kuigi olime nende aastate jooksul teinud oma jõududega kõik hoone täiendamiseks ja seisukorra parandamiseks, oli aeg teinud oma töö ja 2019 aastaks oli selge, et sedasi enam jätkata ei saa. Oli vaja leida võimalus kuidas 3-korruseline ja üle 850m2 netopinnaga hoone korda teha või siis muuseumi tegevus lõpetada.

EVALD OKASE MUUSEUMI ARENDAMINE AASTARINGSEKS KUNSTIKESKUSEKS

Hoone rekonstrueerimiseks avanes 2019. aastal võimalus kandideerida Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014-2021 programmi taotlusvoorule “Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes”.

Ettevalmistus projektis osalemiseks algas 2019 aastal- koostasime hoonele uue eelprojekti, otsisime vahendeid vajalikuks omafinantseeringuks. Selle projekti faasis oli Haapsalu kohalik omavalitus meile suureks toeks ja projekti üheks väga oluliseks partneriks, sest meile, kui kultuurisfääris tegutsevale MTÜ-le, oli sellise suurusjärguga projektis osalemine esmakordne kogemus.

Omafinantseeringu kokkusaamisel osales Haapsalu omavalitsus 20 000 eur toetusega, teine 20 000 eur oli meil kohalike ettevõtjate kaasabil, kes tulid projekti partneriteks ja ülejäänud poole saime kokku muuseumi ja perekonna kunstikogu müügist.

Peale taotlusvoorust positiivse vastuse saamist 2021. aastal jätkus uuringute tegemine ja põhiprojekti koostamine koostöös Flux Arhitektuur OÜ-ga ning ettevalmistused ehituseks. Ettevalmistava perioodi sisse jäid koroona, Ukraina sõja algus ja sellega kaasnev hüppeline ehitushindade tõus. Vaatamata muutunud olukorrale ehitusturul ja algsetele arvestustele oli soov siiski projekt ellu viia nii suures mahus kui võimalik ning tuli otsida täiendavaid projekti finanatseerimise võimalusi.

Lisaks EMP toetusele ja selle lisarahastuse võimalusele õnnestus meil saada tuge ka Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest kaasaegsete tehniliste kommunikatsioonide paigaldamiseks ning Muinsuskaitseametilt hoone vundamendi tugevdamiseks, 2. korruse originaalakende restaureerimistöödeks ning hoone ajalooliste trepikodade restaureerimiseks. Pea pool lõppkokkuvõttes üle miljoni läinud projektist suutsime omavahenditega kokku saada, milleks sai läbi viidud mitu kunstioksjoni ning panustatud ka omapoolsete lõputute töötundidega.

Täismahus ehituse algus lükkus keerulise olukorra tõttu 2022. aastast 2023. aasta suvesse. Ehituse peatöövõtjaks sai kohalik ehitusettevõte Resteh OÜ, kes suutsid vähem kui aastaga hoone I ja II etapi rekonstrueerimistööd läbi viia. Aastatel 2022-2024 toimus Karja tn 24 hoone suuremahuline rekonstrueerimine. Rekonstrueerimise käigus teostati kandekonstruktsioonide toestamine- tugevdati hoone välisseinte vundamendid, valati uued vundamendid sisemiste kandeseinte ja postide alla, 1. korrusele laoti uued vaheseinad, millele omakorda toetub tervet hoonet läbiv ja stabiliseeriv metallkarkass, puidust vahelaed ja vaheseinad tugevdati, kiviseinad ja sillused toestati ja stabiliseeriti, hoone soojustati ja fassaad, selle detailid ja vanad avatäited ning ajaloolised trepikojad restaureeriti. 50ndatel ehitatud pargipoolse hoone osa sai uue väljanägemise- fassaadi paigaldati uued avatäited ja maja sai aasta läbi toimimiseks sobivama peasissepääsu. Lisaks kaasajastati hoones kõik tehnilised kommunikatsioonid ning esmakordselt jõudis majja kaasaegne kütte- ning ventilatsioonisüsteem.

Alates 2024. aasta suvest on uuenenud Okase Muuseum avatud aastaringselt. Taasavasime muuseumi 20.juulil mahuka Evald Okase loomingu näitusega. Oli ilus rahvarohke avamine, millega kaasnes palju meediakajastust ja peale seda on jätkunud väga suur huvi muuseumi vastu. Oleme saanud palju imelist tagasisidet, näinud inimeste siirast rõõmu, kaasaelamist ja vaimustust hoone kordategemisest ja taasavamisest.