{"id":1655,"date":"2025-02-22T15:51:29","date_gmt":"2025-02-22T15:51:29","guid":{"rendered":"https:\/\/okasemuuseum.ee\/?page_id=1655"},"modified":"2026-04-01T12:37:48","modified_gmt":"2026-04-01T12:37:48","slug":"muuseumist","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/okasemuuseum.ee\/et\/muuseumist\/","title":{"rendered":"Muuseumist"},"content":{"rendered":"\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Muuseumist<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t
MUUSEUMI MAJA LUGU<\/strong><\/h6>

Piiskopilinnuse l\u00f5unav\u00e4rava juures, Karja t\u00e4nava l\u00f5pus, Okase Muuseumi koha peal asus keskajal oletatavalt P\u00fchavaimu hospidal koos v\u00e4ikese kirikuga. Siin l\u00f5ppes linn ja m\u00f5lemal pool maanteed (praegu Posti t\u00e4nav) laiusid Uuem\u00f5isa m\u00f5isa p\u00f5llud. 17. sajandi teisel poolel asus siin linna vaestemaja.<\/strong> 1779. aastal rajati Uuem\u00f5isa m\u00f5isniku k\u00e4sul nn Laatsareti k\u00f5rts, mida 1791. aastal kutsuti juba Haki k\u00f5rtsiks. 19. sajandi l\u00f5pul kuulus Haki k\u00f5rts kaupmees Leopold Holmbergile (1844-1895) ja hiljem tema j\u00e4reltulijatele. Haki k\u00f5rtsi hoonete hulka kuulusid v\u00f5\u00f5rastemaja-k\u00f5rts (praeguse muuseumihoone esimene korrus) ja ruumikas tall. \u00dchekordne k\u00f5rtsihoone oli ehitatud paekivist v\u00e4lisseintega, millele toetusid l\u00e4bi maja ulatuvad v\u00f5imsad puittalad. Postimaantee serval asunud k\u00f5rts oli kahtlemata linnakese oluline maam\u00e4rk ja kogunemiskoht. 1907. aastaks ehitati \u00fchekordsele paekivihoonele peale puitkonstruktsiooniga teine korrus. \u00dcmberehitust t\u00e4histab aastaarvuga m\u00e4lestuskivi hoone seinas. Kompleks sai nimeks hotell Centra<\/em>l<\/em>. Samal ajal v\u00f5i varem ehitati hoovik\u00fcljele majutushoonega \u00fchendatud \u00fchekorruseline viilkatusega eluhoone.<\/p>

1922. aastal ostsid hotelli vennad Jaansonid, keda tunti kui Haki T\u00f5nist ja Haki Antsu. 1940. aastal maja natsionaliseeriti. P\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da Karja tn 24 hoone funktsioon muutus. Esimesel korrusel asus v\u00f5\u00f5rastemaja koos s\u00f6\u00f6klaga, teisel korrusel aga haigla. Mahukas tall enam kasutamist ei leidnud, amortiseerus ja lammutati. Selle asemele kujundati Mihkli ja Karja t\u00e4nava nurgale haljasala. 1950. aastate l\u00f5pul ehitati hoone \u00fcmber linna lasteaiaks. Muudeti 1. korruse ruumide planeeringut, rekonstrueeriti vahelaed ja ehitati kivitrepikoda. Lasteaia peasissep\u00e4\u00e4s viidi peat\u00e4navalt pargi \u00e4\u00e4rse kivitrepikoja juurde. Lasteaed tegutses hoones kuni 1975. aastani. 1988. aastal kolis pikalt t\u00fchjalt seisnud ja h\u00e4dap\u00e4raselt remonditud Karja tn 24 majja Haapsalu laste kunstikool, mis oli seni tegutsenud erinevates asukohtades. 1994. aastaks oli selge, et hoone konstruktsioonid on siiski avariiohtlikud. Otsiti v\u00f5imalusi kapitaalremondiks, kuid oli vaene aeg ja hoone muudkui lagunes edasi. 6.veebruaril 1999 toimus 2. korrusel s\u00fc\u00fctamine, mis tekitas hoonele veel tulekahjustusi. Linnavalitsusele k\u00e4is maja remontimine \u00fcle j\u00f5u ja kunstikool koliti \u00fcmber.<\/p>

EVALD OKASE MUUSEUM<\/strong><\/p>

Evald Okas sattus Haapsallu 1999. aastal Kuke Galeriis toimunud v\u00e4ikese n\u00e4ituse k\u00e4igus. Vesteldes n\u00e4ituse avamisel galeristi Aita M\u00f6ldri ja n\u00e4ituse korraldaja pojat\u00fctre Riin Okasega oli jutuaineks peat\u00e4naval seisev suur kasutuseta hoone, mis ootas uut omanikku. Sellest juhusest v\u00f5rsuski idee viia teoks oma ammune unistus oma muuseumist just siin, Haapsalu linnas. Perekond oli m\u00f5ttega p\u00e4ri ja Evald Okas ostis 1999. aastal kinnistu \u00e4ra. Hoone olid selleks ajaks juba m\u00f5nda aega kasutusena seisnud, p\u00f5lengukahjustustega ja varisemisohtlik.<\/p>

Aastatel 2000-2003 sai hoonele tehtud ehitusprojekt, et kohandada ruumiplaan \u00fcmber muuseumile sobivaks ja viidi l\u00e4bi k\u00f5ige t\u00e4htsamad esmased remontt\u00f6\u00f6d.\u00a0 Uuenduskuuri k\u00e4igus taastati peauks Karja t\u00e4navale, korrastati fassaad, vahetati 1. korruse t\u00e4navapoolsed amortiseerunud aknad uute vastu ja restaureeriti 2. korruse algup\u00e4rased aknad. Omal j\u00f5ul j\u00f5udis perekond maja ehitusega sinnamaani, et 2003. aasta juunis avati muuseumi uksed suvegaleriina. Hoovile rajati lisaks katusealune kuumaklaasi ahjude tarbeks.<\/p>

Aastate k\u00e4igus oleme teinud muuseumis \u00fcle 100 n\u00e4ituse, korraldanud rahvusvahelisi klaasis\u00fcmpoosiume, keraamika ja teisi workshoppe, erinevaid kunstikursuseid ja iga-aastast suvekooli, viinud l\u00e4bi laste kunstip\u00e4evi, kontserte ja palju muid \u00fcritusi. Aastatel 2003-2021 oli muuseum avatud vaid suvekuudel. Suved on olnud neil aastatel kiired, l\u00fchikesed ja v\u00e4ga tihedad. N\u00e4ituste programmi kokkupanemist juhtis nende aastatel Mari Roosvalt, koos Mara Ljutjuki ja \u00dcla Koppeliga ja klaasip\u00e4evade peakorraldaja oli Kai Koppel.<\/p>

Ligi 20 aastase tegutsemise j\u00e4rel ja peale kahte peat\u00e4nava \u00fcmberehitust oli n\u00e4ha, et hoone konstruktiivne olukord oli halvenenud. Kuigi olime nende aastate jooksul teinud oma j\u00f5ududega k\u00f5ik hoone t\u00e4iendamiseks ja seisukorra parandamiseks, oli aeg teinud oma t\u00f6\u00f6 ja 2019 aastaks oli selge, et sedasi enam j\u00e4tkata ei saa. Oli vaja leida v\u00f5imalus kuidas 3-korruseline ja \u00fcle 850m2 netopinnaga hoone korda teha v\u00f5i siis muuseumi tegevus l\u00f5petada.<\/p>

EVALD OKASE MUUSEUMI ARENDAMINE AASTARINGSEKS KUNSTIKESKUSEKS<\/strong><\/p>

Hoone rekonstrueerimiseks avanes 2019. aastal v\u00f5imalus kandideerida Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014-2021 programmi taotlusvoorule \u201cMuinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes\u201d.<\/strong><\/p>

Ettevalmistus projektis osalemiseks algas 2019 aastal- koostasime hoonele uue eelprojekti, otsisime vahendeid vajalikuks omafinantseeringuks. Selle projekti faasis oli Haapsalu kohalik omavalitus meile suureks toeks ja projekti \u00fcheks v\u00e4ga oluliseks partneriks, sest meile, kui kultuurisf\u00e4\u00e4ris tegutsevale MT\u00dc-le, oli sellise suurusj\u00e4rguga projektis osalemine esmakordne kogemus.<\/p>

Omafinantseeringu kokkusaamisel osales Haapsalu omavalitsus 20 000 eur toetusega, teine 20 000 eur oli meil kohalike ettev\u00f5tjate kaasabil, kes tulid projekti partneriteks ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud poole saime kokku muuseumi ja perekonna kunstikogu m\u00fc\u00fcgist.<\/p>

Peale taotlusvoorust positiivse vastuse saamist 2021. aastal j\u00e4tkus uuringute tegemine ja p\u00f5hiprojekti koostamine koost\u00f6\u00f6s Flux Arhitektuur O\u00dc<\/strong>-ga\u00a0ning ettevalmistused ehituseks. Ettevalmistava perioodi sisse j\u00e4id koroona, Ukraina s\u00f5ja algus ja sellega kaasnev h\u00fcppeline ehitushindade t\u00f5us. Vaatamata muutunud olukorrale ehitusturul ja algsetele arvestustele oli soov siiski projekt ellu viia nii suures mahus kui v\u00f5imalik ning tuli otsida t\u00e4iendavaid projekti finanatseerimise v\u00f5imalusi.<\/p>

Lisaks EMP toetusele<\/strong> ja selle lisarahastuse <\/strong>v\u00f5imalusele \u00f5nnestus meil saada tuge ka Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest <\/strong>kaasaegsete tehniliste kommunikatsioonide paigaldamiseks ning Muinsuskaitseametilt<\/strong> hoone vundamendi tugevdamiseks, 2. korruse originaalakende restaureerimist\u00f6\u00f6deks ning hoone ajalooliste trepikodade restaureerimiseks. Pea pool l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes \u00fcle miljoni l\u00e4inud projektist suutsime omavahenditega kokku saada, milleks sai l\u00e4bi viidud mitu kunstioksjoni ning panustatud ka omapoolsete l\u00f5putute t\u00f6\u00f6tundidega.<\/p>

T\u00e4ismahus ehituse algus l\u00fckkus keerulise olukorra t\u00f5ttu 2022. aastast 2023. aasta suvesse. Ehituse peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjaks sai kohalik ehitusettev\u00f5te Resteh O\u00dc<\/strong>, kes suutsid v\u00e4hem kui aastaga hoone I ja II etapi rekonstrueerimist\u00f6\u00f6d l\u00e4bi viia. Aastatel 2022-2024 toimus Karja tn 24 hoone suuremahuline rekonstrueerimine. Rekonstrueerimise k\u00e4igus teostati kandekonstruktsioonide toestamine- tugevdati hoone v\u00e4lisseinte vundamendid, valati uued vundamendid sisemiste kandeseinte ja postide alla, 1. korrusele laoti uued vaheseinad, millele omakorda toetub tervet hoonet l\u00e4biv ja stabiliseeriv metallkarkass, puidust vahelaed ja vaheseinad tugevdati, kiviseinad ja sillused toestati ja stabiliseeriti, hoone soojustati ja fassaad, selle detailid ja vanad avat\u00e4ited ning ajaloolised trepikojad restaureeriti. 50ndatel ehitatud pargipoolse hoone osa sai uue v\u00e4ljan\u00e4gemise- fassaadi paigaldati uued avat\u00e4ited ja maja sai aasta l\u00e4bi toimimiseks sobivama peasissep\u00e4\u00e4su. Lisaks kaasajastati hoones k\u00f5ik tehnilised kommunikatsioonid ning esmakordselt j\u00f5udis majja kaasaegne k\u00fctte- ning ventilatsioonis\u00fcsteem.<\/p>

Alates 2024. aasta suvest on uuenenud Okase Muuseum<\/strong> avatud aastaringselt. Taasavasime muuseumi 20.juulil mahuka Evald Okase loomingu n\u00e4itusega. Oli ilus rahvarohke avamine, millega kaasnes palju meediakajastust ja peale seda on j\u00e4tkunud v\u00e4ga suur huvi muuseumi vastu. Oleme saanud palju imelist tagasisidet, n\u00e4inud inimeste siirast r\u00f5\u00f5mu, kaasaelamist ja vaimustust hoone kordategemisest ja taasavamisest.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

\u00a0<\/p>

\"\"<\/p>

\u00a0<\/p>

PROJEKT \u201eEVALD OKASE MUUSEUMI ARENDAMINE AASTARINGSEKS KUNSTIKESKUSEKS\u201c <\/strong>\u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0<\/p>

Projekti number<\/strong>: 2014-2021.1.05.20-0018<\/p>

Projekti periood<\/strong>: 01.05.2021- 30.04.2024<\/p>

Projekti teostaja<\/strong>: MT\u00dc Evald Okase Muuseum (reg 80140867)<\/p>

Meede<\/strong>: 2014-2021.1.5 Programm \u201eLocal Development and Poverty Reduction\u201c (EE-LOCALDEV)<\/p>

Taotlusvoor<\/strong>: Muinsuskaitsealad ajaloolistes linnakeskustes – 01.07.2020-30.11.2020<\/p>

Valdkonnad, millesse projekt panustab<\/strong>: 2014-2021.1.5.16 Kultuuriv\u00e4\u00e4rtuslike hoonete renoveerimine<\/p>

Projekti kogumaksumus<\/strong>: 682 104,00 eurot, millest toetus: 473 561,33 eurot ja omafinantseering: 208 542,67 eurot.<\/p>

Projekti l\u00fchikokkuv\u00f5te<\/strong>: Haapsalu vanalinna muinsuskaitsealal asuv Evald Okase Muuseum aastatel 2021-2024 kestva projekti raames restaureeritakse, soojustatakse, paigaldatakse k\u00fctte- ja ventilatsioonis\u00fcsteem, parandatakse ligip\u00e4\u00e4setavust ning liikumispuudega inimeste juurdep\u00e4\u00e4su. Muuseumist saab aastaringselt tegutsev kunstikeskus n\u00e4ituse-, ateljee- ja kursuseruumidega.<\/p>

Vt ka https:\/\/www.rtk.ee\/meede-muinsuskaitsealad-ajaloolistes-linnakeskustes#toetatud-projektid<\/a><\/p>

\u00a0<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Muuseumist MUUSEUMI MAJA LUGU Piiskopilinnuse l\u00f5unav\u00e4rava juures, Karja t\u00e4nava l\u00f5pus, Okase Muuseumi koha peal asus keskajal oletatavalt P\u00fchavaimu hospidal koos v\u00e4ikese kirikuga. Siin l\u00f5ppes linn ja m\u00f5lemal pool maanteed (praegu Posti t\u00e4nav) laiusid Uuem\u00f5isa m\u00f5isa p\u00f5llud. 17. sajandi teisel poolel asus siin linna vaestemaja. 1779. aastal rajati Uuem\u00f5isa m\u00f5isniku k\u00e4sul nn Laatsareti k\u00f5rts, mida 1791. […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","theme-transparent-header-meta":"default","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"set","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"class_list":["post-1655","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/okasemuuseum.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1655","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/okasemuuseum.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/okasemuuseum.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/okasemuuseum.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/okasemuuseum.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1655"}],"version-history":[{"count":111,"href":"https:\/\/okasemuuseum.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1655\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3675,"href":"https:\/\/okasemuuseum.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1655\/revisions\/3675"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/okasemuuseum.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1655"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}